London.

Käisin kooliga Londonis selle nädala alguses. Äge oli. Läksime terve kooli viienda klassiga, ehk meid oli kokkuvõttes ikka üks suur posu. Ligi sada vist isegi.

Ärkasin ilma mingisuguste raskusteta kell 4.50, olles maganud 5 tundi. Tund aega hiljem astusin energiarikkalt bussi peale. Olin ainukene tavalise seljakotiga, teised väiksete või suurte kohvritega, ei saanud aru mida nad küll 3eks päevaks Londonisse nüüd kaasa võtsid. Seletasin siis, et ma tulin siia aastaks ajaks selliste kohvritega.

Sõidu esimene faas: Dendermonde-Calais läks poolmagades. Teine faas: Calais- Dover läks terve praami 4 korda koos Hannesega läbi joostes. Kolmas faas Dover-London vajusin lõpuks ära.

Niiet järsku avastasin ennast Londonis, vaatasin bussist välja ja double-decker sõitis mööda. Jep, ma olin Londonis, mis Londonis. Euroopa Liidu suurimas linnas, ajaloost ja elust tulvil.

Jõudsime hosteli. See nägi välja imeline. Väga hosteliks nüüd seda kutsuda ei saanudki. Minu jaoks kandis hotelli mõõdu välja. Olime ruumis kolmekesti. Pidin alguses sõpradega olema, aga üks kutt klassist oli vist öelnud, et ei mina tahan oma sõpradega olla, asendage mind Kristoga. Nii ka juhtus. Keegi luba või midagi iseenesest ei küsinud. Sõbrad  olid kah suht üllatunud, aga mis siis ikka.

Mõtlesin, et enne kesklinna minekut võiks juu prillid ette panna. Vaatan kotti ja..prille pole. Vaatan seljakotti ja..prille pole. Kordan samat protseduuri veel kaks korda ja..prille pole. Mõnus, nii mõnus. Noh mis siis ikka, lootsin, et äkki need teleporteerusid ühest kotist teise kotti kuhugile põhja.

Ja siis jalutama kesklinna. Tegemist oli ikkagist koolireisiga, ehk keelteklassid olid meile giidid ja rääkisid mingit juttu, millele ma väga ei keskendunud, üritasin meenutada, mis võis juhtuda mu prillidega.

Punased telefoniputkad, kahekorrulised bussid, mustad klassikalised taksod, ülimalt kiire eluviis. London oma parimas elemendis. Väga vaimustusse ma veel ei langenud. Selleks hetkeks mõtlesin, kuidas ma peaks oma elu ilma prillideta läbi saama. Kas see on üldse võimalik?

Londoni mehed on ägedad. Iga teine käib ülikonnaga. Iga neljas käib stiilse ülikonnaga. Oh ja siis olid need koolivormid seal. Ma armastan koolivorme. mhhhh, nii mõnusad lihtsalt.

Londoni inimestest veel. Ma nüüd mõistan miks see Inglismaa nii anti-immigrandiriik on. Kesklinnast väljas bussiga sõites oli tunne, et viimane koht kus ma nüüd asusin, oli Euroopa.

Aga sai kõik nähtud. Big Ben. Ei suuda otsustada, kas see nüüd oli väiksem või suurem, kui ma arvasin. Äge oli küll. London Eye. Buckingham’i palee. St James’i park ja muud kaunid hooned. Äge äge äge.

Kahjuks täpselt nendel päevadel, mil meie Londonis olime, otsustas Londoni metroo streikida. Jess..ehk ajakava läks natuke metsa nii sellepoolt, kuid ka koolikorralduspool oli väga natuke jama. Lõpudelõpuks jäi vast veerandid asjad tegemata.

Läksime sööma Londoni Rock Cafe’sse. Suht parim burks mu elus oli. Koht oli äge. Kui välja astusime, oli juba pimedaks minemas. Õpetajad olid öelnud, et meile on üllatus.

Üllatus oli bowling. Ma olin alguses suht pettunud. No ikka päris lambine olukord, kui oled Londonis reisil ja siis…lähme bowlingut mängima. Tegelt oli isegi natuke äge klassikaaslastega mängida. Sel korral ei kobistanud kohe üldse strike’e ära. Pärast seda tagasi ho(s)teli ja magama.

Teisel päeval, prillid ikka kadund, läksime alguses kohta, mille olime ise valinud. Ma valisin St Paul’i katedraali. Ei viitsinud kuhugile Arsenali staadionile või sõjaruumidesse minna. Kirikud on ägedad niikuinii.

Oli ka see kirik uhke. Pariisi jumalaemat see nüüd ei ületanud, aga no ikka päris hiiglaslik oli küll. Käisime kõik korrused, katused, keldrid ja kuplid läbi.

Siis oleks pidanud tulema see kuninglik teotatud vabaaeg. Aga ajakava läks jälle metsa, küll me ootasime bussi terve igavik (pärast tuli välja, et buss oli meid oodanud nurgataga pool tundi), küll me sõitsime siis bussiga tund aega (bussiga Londoni kesklinnas sõitmine on üks eriti tark tegu).

Niiet see vabaaeg kahanes lõpuks “jookse täiega, et vähemalt midagi jõuaks teha” ajaks. “Topi Maci burks kurku 4 ampsuga” ajaks, aga selle väikse aja jooksul hakkas mulle London meeldima. See eriti-kiire eluviis. See ülikondades ärikad. See täis tänavad, niiet manuuverdamis oskused pidid olema ikka päris hea. Mu üks äge klassivend on metsik geek, niiet käisime Disney poes superkangelasi vaatamas.

Ja siis jalutasime rahulikult oma järgmisesse toidukohta. Käisime läbi Hiina linnast. Tegime väikese pausikese Camden Garden’is. Huvitav pleiss ja siis kohustuslik Fish and chips õhtusöögiks.

Pärast täidetud kõhtu oli aeg reisi tippsündmuseks: muusikal. Läksime Lütseumi teatrisse “The Lion King’i” vaatama. Pidanud olema mega auhinnatud muusikal, maailmakuulus ja blablabla. Teater ise oli täiesti uskumatult kaunis.

Enne algust tulid siis mingid popkorni vennad vahekäikudesse popkorni müüma. MIDAAAA? Popkorn (uhkes) teatris. Küsisin teistelt, et miks nad siin popkorni müüvad, teised ütlesid, et ei peaks? Ei saanud vapsjee aru.. et see siis ongi normaalne või? Samuti märkasin, et peaaegu mitte keegi ei olnud pidulikult riides teatrisaalis. Ma võtsin eraldi kodust veel lipsu kaasa selle jaoks. Agas mis siis ikka.

Aga etendus hakkas pihta ja…täiesti uskumatu. Maailmaklass. Kostüümid, lavastus, värvidemäng, appi. Ulme. Metsik. Vinge. Äge. Ülim. Parim muusikal, mis mina oma elus näinud olen. Top kolm kultuurielamusi.

Vahelause inglise aktsendist: See on niii äge. Üks asi on seda kuskilt kuulata, telekast, youtubest ja nii edasi, aga seda ise kuulata päriselt. mhhhhhhh, nii mõnus, kohe paitab kõrvu.

Pärast seda ho(s)teli tagasi viimaseks õhtuks magama, et saada natuke puhkust järgmise päeva jaoks.

Meile tegelt anti teadusülesandeid tiimide peale. Selline matemaatikaklassi erimõnu. Ainukene asi kuidas ma aitasin oli, et ma panin oma tiimile nime: Anna õlu üle Ülo õe Õie õla.

Viimane päev läksime Greenwichi. Greenwich on siis see tähtis koht maailmas, kus läheb läbi 0-meridiaan ja asub kuninglik observatoorium ja nii edasi. Tähtis koht õhesõnaga. Järjekordselt, teadusklassidele oli antud selline eriline au sinna minna.

Tegelt oli koht väga äge. Giid oli nüüd natuke jama. Mulistas ühe kella ees 13 minutit kõige faktirohkemat juttu, mis välja mõelda saab. Ei suutnud oma aju kuulama panna. Loodsin, et saab ise teleskoobist midagi vaadata, aga ei saanud. Aga maailma seitsmes kõige suurem teleskoop sai ära nähtud. Astronoomia on äge. Sai veel käidud astronoomia ja muidu teaduste suveniiripoes, mis oli lihtsalt nii kõva ja pitsat söödud.

Ja oligi kõik. Pidi ütlema head aega inglise aktsendile, pidi ütlema headaega double-decker’itele. Oeh..tagasisõit, magades, laevapeal jälle Belgia moodi võileibu söödes, Belgias Artoga rääkides.

Astusin kell kaksteist öösel bussist välja, prillimure juba täiesti ununenud ja valmis koju minema, aga vot siis tuli ajaloo õpetaja ja pistis mulle prillid kätte. Ma siis kargasin 2 minutit rõõmust ja panin need siis aegluubis endale ette. Ma nägin elu! Prillid olid bussipõrandal. Norm.

Kokkuvõtte: Oli äge, nii mõnigi asi jäi nägemata, aga ikkagist, väga äge. Klassikaaslastega ja mõne teise viiendikuga sai palju lähedamaks. Kahju et nüüd, kui aasta hakkab juba lõppema….. nuuks nuuks.

Tegelt tegin pilte kah:

SAM_3882London, mis London

SAM_3883Nii armas

SAM_3886Ma vist olin õnnelik.

SAM_3887Nad ei olnud kivikujud. Tegid sohki.

SAM_3888Majad

SAM_3891Veel maju.

SAM_3893Ja veel maju

SAM_3896See peaks vist kuulus maja olema.. ehk Buckinghami palee.

SAM_3898Park. Mainin ära, kui üllatunud olid Belglased oravaid nähes. Nii kohutavalt naljakas oli. Kõik tegid pilte, kõik hüppasid järel, peaaegu nutsid rõõmust. Nojah, sõna loodus on siin võõrsõna.

SAM_3899Maja

SAM_3902Elizabeth tower.

SAM_3904Kaunis taevas.

SAM_3906See kirik oli…suur.

SAM_3911Otsast. Muideks, näete Euroopa kõrgeimat hoonet.

SAM_3915mhm, suur.

SAM_3917Majad.

SAM_3920Hiina linn.

SAM_3924Coventi aed.

SAM_3929Teater.

SAM_3928normaalne, mis.

SAM_3930vaade (Greenwichist)

SAM_3932Nullmeridiaan. Kui keegi aru ei saa, siis vasakul on maailma lääs ja paremal maailma ida.

SAM_3935Küsisin siis giidilt, et kas ka Tallinn on kuskil. Mult küsiti vastu, et oodake, kas see on kuskil venemaal või? (!?!?!?!??? ) Masendav.

SAM_3933Maja

SAM_3938Mulle meeldib see kell.

SAM_3941Okei, see on üks vägevamaid asju, mis mina oma elus näinud olen. Päikesekell, mis näitas ära minutitäpsusega aja.

Kõik.

Täna õppisin õega eesti keele keeleväänajaid. Töö-öö-ööbik. Eesti keel rokib.

Kristo.

 

 

 

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: