29.03.14

Mul on jälle selline tunne, et peaks midagi lõpuks pajatama. Lihtsalt näidata, et ma veel elus olen. Järjekordselt kõigest millest ma kirjutan, on juhtunud ammu ammu.

Neljas veerand algas koolis üllatavalt motivatsiooni rikkalt. Ma teen kodutöösi. Üritan vähemalt..isegi matemaatika kodutöid teen. Eelmine nädal tegin ka esimest korda geograafia kodutööd. Õpetaja oli kohe üllatunud. Küsis et, oota mis ma sain aru midagi või? Jah, sain küll..

Samuti on mu lemmik õpetaja koolis tagasi. Kõik, mis õpetaja räägib ilmub tahvlile, heas käekirjas ja korrastatud vormis. Mida veel tahta? Kui eelmine veerand mul keemiat ei olnud, siis sel veerandil on nädalas 3 keemiat ja 1 füüsika.

Vahelõik hollandi keelest: Me siin, Ida-Flandrias arvame, et meie hollandi keel on see kõige parem. Kõige puhtam, ilma aktsentita, parim. Tegelt on üleüldse nii, et kui põhimõteliselt lähed kõrval linna, siis juba kuuled, et paari sõna hääldatatakse teistmoodi. Erinevaid aktsente on sadu.

Ja me kõik arvame siin Flandrias, et see hollandi keel, mis hollandis räägitakse on täielik jama. Naljakas mõelda, et kuigi keele nimi on hollandi keel, siis on see seal ka kõige jubedam. See hollandi keel seal Hollandis ongi naljakas. Kuradi naljakas. Igakord, kui näiteks uudistes kuulen, siis ma lihstalt itsitan selle peale.

Üks tore päikseline neljapäev paar vast paar nädalat tagasi meie kooli viiendal ja kuuendal klassil tunde ei olnud. Meil oli tundide asemel Dream-Day, ehk unistuste päev. Päev, kus sa said valida inimese, kelle töö juurde sa tahad minna.

Valikuid oli palju, aga lõpuks valisin inseneri, kes on professor Brüsseli vaba ülikoolis. Sama valiku oli teinud veel vast kümme vahvat õpilast. Meie grupp oli vinge.

Igatahes sõidsime rongiga Põhja-Brüsseli. Õpetaja siis läks järgmist rongiaega kontrollima ja vaatas nädalavahetuse plaani. Ma siis näitasin, et hmm, see on vale. Ma vaatan, et ma siin oskan kah juba rohkem liigelda, kui põlisbelglased. Edasi Etterbeeki ülikoolilinnakusse.

Brüsseli ülikoolilinnak on äge. Absoluutselt kõik asub ühes kohas. Mis tähendab, et ka kõik õpilased asuvad ühes kohas.

Meie läksime oma elektroonikainseneriga kokku saama. Ega ma nüüd kõigest aru ei saanud mis ta rääkis, aga nii palju kui ma sain, saan öelda, et ta kõneles inseneri tööst üleüldiselt natuke oma karjäärist. Kõik. Ei olnud just nüüd kõige huvitavam.

Muidugi oli meil kõigil kaasas võileivad. Läksime istusime maha päikese kätte, sõime teiste üliõpilaste keskel ja läksime tagasi rongi ootama. Tagasiteel mängisime kaarte, ei saanudki lõpude lõpuks nüüd mängude reeglitest aru, aga mis siis ikka. Viimane mäng jäi lõpetamata ja otsustasime minna Grote Markt’ile (raekoja plats), kus päeva lõpetuseks natuke janu kustutasime. Ei, tore päev oli tavalise koolipäeva asemel.

Ja siis ei toimunud jällegi koolis eriti mitte midagi. Millalgil oli Järgmise Aasta kõikide viiendate klasside klassivanema valimine. Ma valisin siis kah..

Eelmisel nädalavahetusel oli orkestriga kontsert. Orkestri aasta põhisündmus põhimõteliselt, toimus kohalikus kultuurimajas. Tegime nii-öelda koostööd jazzbändiga, kes mängis oma lugusi ja mõned lood tegime koos.  Reedel oli peaproov, mis kestis..tühised 4 tundi. Järgmine päev oli siis kontsert.

Pidime kandma kostüüme. Mis oli äge. Kostüüm on eriti uhke. Orkester kõlas tegelt üllatavalt hästi. Mis oli naljakas ja ka üllatav, et inimesed ei plaksutanud väga palju. Ootasin, et siin Lääne-Euroopas on see plaksumiskultuur natuke..suurem. Viimaseks looks mängisime Dendermonde hümni. Oh ja siis läks järsku rock kontserdiks saalis. Inimesed hõiskasid, tõusid püsti, plaksutasid. Vot nii palju saab üks väike marsike teha.

10008613_660879617283095_1591941372_nSee õlal olev nöörike.

 

Ja viimasel nädalal nüüd koolis ei toimunud ka erilist midagi. Neljapäev oli füüsikas ainult aasta raskeim kontrolltöö. Täiesti võimatu. Esimesed viisteist minutit lugesin lolli näoga ülesandeid, järgmised 15 minutit vangutasin pead ja viimased 15 minutit kritseldasin mingid joonised valmis. Klassi targeim hoidis pärast tööd peast kinni ja ainukesed sõnad mis suust välja tulid olid: “What the fuck..”

Eile oli vaba päev koolist. Tore. Ei kurda. Ärkasin üles, sõin hommikust ja avastasin et väljas on tore pea 20 kraadi sooja. Tore ilm rõdul neljanda osa Harry Potteri lugemiseks. Pärast seda läksin terassile istuma..ja vajusin päikse kätte magama. Sellised päevad on vahepeal ikka vajalikud ja mõnusad.

 

Kristo

 

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: