Vaheaeg.

Vaheaeg on läbi. Kahjuks või õnneks, väga kindel nüüd ei ole. Koolirešiimi peale üleminek tuleb igatahes väga raske.

Jõululaupäeval, neil täiesti tavaline päev, tulid meile külla Julie ja Ra. Esimene üheks, teine kolmeks päevaks. Selline mõnus vedelemine oli. Kuulasime muusikat ja lamasime.

Mingi hetk avastasin, et pole õele kingitusele viimast lihvi. Pärast tunde mõtisklemisi tuli mulle mõtte. Kuninglik mõte. Nõelad. Tahab arstiks saada..Emale sai kingitud inglise keelne eesti kokaraamat, isale Saku kuld. Huvitav oli vaadata siis kuidas 2 Belgia meest vaatasid tundmatut õlu. Kallutasid pudelit iga nurga all, üritasid silte lugeda ja nii edasi. Saad aru kohe, et õlu on natuke teine asi siin mail. No ja muidugi ema kootud villased sokid.

25. Detsember on siin siis söömise- ja kingipäev. Hommikul saadsin Julie ära ja siis tulid kohe ka vahetusema tütar ja poeg. Ema ärkas vist juba kell seitse hommikul üles, et valmistada hõrgutisi. Kala..ja veel, kala. Harjun juba vaikselt mõttega, et ma söön kala. Isutekitaja, kala. eelroog, kala. Siis, natuke enne õhtut tuli järsku juba kingituste edastamise hetk. Vanematelt sain salli ja kindad ja tassi ning teed. Õelt T-särgi. V-kaelus. Kaval, samas tark.

Kui see rituaal oli tehtud, tõmbasime Ra’ga casual olekusse jälle. See tähendab vedelemist ja muusikakuulamist. Vahepeale väike söögipaus, kuna me oleme ikkagist ju vahetusõpilased. Kuskil keset ööd tuli mõte ka magama minna.

Mis muusikat me kuulasime? Parimat. Vahepeal seda täies negatiivses mõttes. Anti-droppi ja väga sügavamõtelist räppi (mõtle siinkohal irooniliselt). Oh küll muusika saab naljakas olla. Et taastada väärikus ja tunda endid jälle kultuursete inimeste,  mõistsime et ei, peab Arvot (Pärti) kuulama. Üks lugu Veljo Tormist sai ka kuulatud. Siis jälle tavalise jazzi, hip hopi ja HEA elektroonika muusika lainetele.

Järgmine päev. Samas viisis. Muusika kuulamine söögipausidega. Leiutasime ka House muusika teadust. Keeruline asi, igaüks pihta ei saaks. Järelde mõeldes, ei teagi nüüd, mis muusikat kuulatud ei saadud. Reggaest Vennaskonnani välja. Olles nii inspireeritud kõigest, tuli ka mõtteid. Esimene: teha kõige eepilisem playlist läbiaegade ja kõige lõpuks, pärast (väga) kunstilise elektroonika muusika kuulamist, ka hakata ise muusikat tegema. Aga saabus öö.

Järgmine päev  ärkasin üles ning Ra oli selleks ajaks juba läinud. Enne uut aastat midagi väga erilist tehtud ei saadudki. Millalgil sõin austreid. Njah…Selline logelemine see oli. Vahepeal sain Harry Potterit loetud natukene. Vahepeal tõlgin kõik ära. Vahepeal ei tõlgi mitte midagi ning ma saan, isegi aru natukene aru, üllatuslikult. Süšeest üleüldiselt igatahes.

Vanaaastaõhtul läksime perega restorani sööma. Ülikonna sai selga tõmmatud. Siin vist natuke pidulik asi see aastavahetus. Päris jube oli natuke tegelt. Kes mõtles välja, et 6 käiku on igati mõistlik kõhule? Aga sai söödud kõik. Jaaaa kell sai 0:00. Ning musitamine läks lahti. 3 põsekat igaühega (mitte meestega, kuigi peol nägin ka seda varianti). Ilutulestiku muideks ei ole. Ainult suurtes linnades. Mõned erainimesed olid kuskilt midagi saanud muidugi. Miks? No ohtlik on vot.

Saabusime koju. Muidugi esimene asi, mida ma tegin oli, et  vaatasin ära tujurikkuja, Siis seletasin õele, miks ma just olin 30 minutit järjest naernud ja siis tulid ta 2 sõbrannat külla, kes ka hiljem hommikuks jäid, et minna edasi peole. Ühel neist oli üks pilet üle, niiet lendasin ka kohale. Väike riietevahetus (klassikaline must-valge-must combo) tuli muidugi ennem teha.

Peole vist jõudsime natuke enne kahte. Sai jälle natuke 3 musi igale ühele tehtud. Enamus inimesi poolpidulikult. Rahvast oli, hmm, metsikult. Selline kolmveerand Paide Spordihalli. Sadu noori. Mäletan Mariana küsis, kuule, millal me koju peaks minema. Ma ütlesin, eem, äkki mingi 4. Ei läinud nii. Sai oodatud õe sõbrannade järgi natuke, siis tuli jälle endeil motivatsioon tagasi ja nii edasi. Siis sai kuulatud antidroppi ja muud sarnast muusikat. Kui juba selline muusika, siis ka kohased tantsuliigutused. Nägu näiteks.. käeliigutamine, põlvede krõnksutamine ja muidugi puhas klassika: õunte korjamine. Millalgil kuulsin kõige valusamat solvangut eestlase jaoks. Poolakas vä? Oh issand küll.. aei ta oli purjus, nii et andestan. Peo lõpupoole vajus muusikavalik DJ’l täiesti ära. Kahjuks. Igatahes, kell 7:05 sai kodutrepist üles roomatud. Tüdrukud vingusid oma jalgade seisukorra üle. Ma siis üritasin seletada, et mul on ka 2 sentimeetrised kontsad, ma saan aru küll. Väga väga..väga tore oli küll igatahes. Muideks, 0 tilka alkoholi (tuletan siin juures meelde, et Belgias on alkohol on pluss 16). Muidugi minu jaoks on mõned reeglid selles suhtes..

Esimesel jaanuaril sai vahetusvanemate juures käidud söömas. Natuke kolme musi tegemist jaa muidugi kala kallale. Üllatunud olen küll sellest, mida kõike ma söön. Varsti võib juba öelda, mida ma ei söö. Krevette, merekarpe, muna, seeni ja muidugi, ilma juustuta lähen ma lihtsalt hulluks.

Kolmandal jaanuaril sõidsin koos õe ja Ra’ga Hasselti lähedale, et väike pidu maha panna enne vaheaja lõppu. Gisela juurde, muideks. Pidime tegema 3 ümberistumist. Oodates Mechelenis järgmis rongi nägin ilmselt pealt üht hullemat lühitormi üldse. Välku lõi iga paari sekundi tagant. Vihma ja mingil hetkel rahet sadas sõna otseses mõttes 90 kraadi juures, ehk ma väga ei teagi, kuidas see maad puudutas. Kuna ma olen Belgias, siis järgmine päev oli päikseline terve päev. Ma tean, et ka Eestis on hetkel soe, aga no siin lubab varsti 13 kraadi sooja. Peab ennast emotsioonselt valmistama selle jaoks. Järsku Mariana kuulis, et rong läheb kaheks järgmises peatuses ja meie oma oli taga pool. Rong peatus, me jooksime. Küsisime vist kolmes vagunis inimeste käest, et kas see läheb Leopuldsburgi. Lõpuks jõudsime õigesse. Tore adrenaliinilaks oli küll.

Igatahes, saabusime Leopoldsburgi ja kohtusime mõnede vahetusõpilastega, keda ei olnud  vist igavik näinud. Sõidsin esimest korda vahetusaasta jooksul bussiga. Jõudes eeslinna, ei teadnud kus see maja nüüd asub. Kuna meiega ei olnud sel hetkel ühtegi inimest, kes sel hetkel oleks seal elanud, ei teadnud me kuhu minna. Üks tüdruk oli käinud küll, aga samuti pimedas. Nii et alguses me läksime täiesti vales suunas. Kohale me jõudsime igatahes. Arvan et võtan õhtu/öö ühesõnaga kokku-Huvitav. Järgmine päev sai tagasi sõidetud, seekord vist 4 ümberistumisega.

Pool aastat juba läbi. Kurb. Mõtlesin ükskord ja jõudsin järeldusele, et aeg on ilmselt kõige vastikum asi universumis. Ja midagi ei saa teha ka, et seda muuta. Masendav natuke.

 

Kristo

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: