Eksamid..

Need on alanud. Enne aga väike kokkuvõtte eelmisest nädalavahetusest.

Käisin Gentis. Sain kokku paari teise vahetusõpilasega. Lihtsalt niisamma. Tegelt oli tore enne eksameid veel viimast korda aeg täiesti maha võtta.

Kui mina ja Ra saabusime Genti, olid Lola (Valloonia) ja Julie juba kohal. Ootasime Maximilieni ära ja siis lendasime live’i. Probleem, nagu alati, oli see et me ei olnud mõelnud vapsjee selle peale, et mis me teha võiks. Jubinud 3 minutit trammipileti masinaga hüppasime trammi peale. Lola vahetuspere elas Gentis, ehk ta natuke mõistis mis toimub.

Hüppasime kuskil nii kesklinnas kui olla saab maha ja mõtlesime et lähme sööma. Tuuseldasime ringi üritades valida kohta, kus süüa. Lõpuks istusime maha kuskil väga väga kitsa tänava lõpus oleva väga mõnusas kohvikus, teisel korrusel akna ääres oleval lauas. Sõime suppi koos leivaga.

Supp on siin selline söök, mida süüakse lõunaks või enne põhi einet. Sellised püreesemad on natuke. Ei kurda.

Algul me tegelt plaanisime kinno minna, aga lõpude lõpuks otsustasime lihtsalt turiste mängida. Käisime Genti lossis ja kellatornis ja jalutasime natuke ringi. Genti loss oli vinge.. arhidektuuriliselt. Muuseumina välja pandud keskaegseid asju võin ma ka näha Paide vallitornis.

Muidugi põikasime läbi ka baarist, et juua üks kohustuslik Belgia õlu ja rääkida. Minul on muidugi väike eelis selles suhtes, kuna ma saan rääkida kellegiga, kes tunneb sammat moodi nagu mina, koguaeg.

Järsku oli kell 6 õhtul ja mõtlesime, et võiks nagu koju minna. Hakkasime siis trammi pileteid ostma, aga masin oli katki. Noh, mis siis ikka, Yolo värk, sõidame ilma piletita siis. Läksime peale. Poole minuti pärast tuli peale vist pileti kontrollijad (ei olnud kindel, mingid kostüümid olid seljas, niiet järeldasime seda). Olime kolmekeski jäänud selleks ajahetkeks. Ra, mina ja Julie. Toimus kiire dialoog.

“Eem, need kontrollivad pileteid vä?”

“Äkki”

“Njaa, lähme maha siis”

Ootasime järgmist trammi, mis ka umbes kümne minuti pärast tuli. Jällegi tulid mingid vennakesed trammi peale, sel korral võtsid nad ühel tüübil lihtsalt kratist kinni ja vedasid ta trammist ja välja.

Kuna Dendermonde ja Ghenti vahel väljuvad rongid iga tunni tagant, siis eriti vahet pole, millal sa rongijaama saabud. Meil oli natuke aega ja avastime, et me pole vahvlit söönud ja ostsime rongijaamast vahvli, mis oli üllatavalt hea.

Ja siis maandusime Dendermondes. Meiega ühines ka mu õde. Selleks ajaks oli plaan, et Julie ja Ra tulevad ööseks. Mis ka juhtus. Enne läksime aga Grote Marktile (suur market) samasse baari, kus me Ra’ga eelmine nädal olime käinud, kus sai tund-kaks istutud.

Eesti keeles võibolla nii rahuldav rääkida ei olegi. Aga nii hea tunne on rääkida nalju, mida lihtsalt mitte keegi teine ei mõista. Üleüldse on tegelt ikka naljakas, kuidas mina ja Ra oleme sattunud nii lähedale elama. Ilmselt maailmas 2 kõige lähedal elavat vahetusõpilast, Belgias vähemalt kindlasti ja mõlemad eestlased.

Enne vahetusema järgi kutsumist sai söödud pitat. Poolest portsust tahtis juba kõht vaikselt plahvatama hakata. Siis kutsusin vahetusema järgi ja sõidsime koju, armsasse koju. Kuskil öösel sai magama jäädud.

Aga vot mina ärkasin tegelikult 6 tunni pärast üles ning läksin orkestri proovi. Tuli välja, et ma kahjuks esinema ei saa minna, kuna mul pole kostüümi. Kui tagasi jõudsin, olid üles ärganud ka Ra ja Julie. Umbes tunni ajapärast läksid nad koju.

Nojah, selline oli siis see lühike kokkuvõtte..nüüd aga põhiteema. Eksamid. Belgias on eksamid iga poole aasta tagant kõikides ainetes. Õpilased võtavad neid väga tõsiselt.

Läksin siis kooli esmaspäeval ja klassivend küsis, kuidas nädalavahetus läks. Ütlesin, et päris hästi, käisin Gentis. Ta siis ütles üllatunult. Oot oot, mis sa ei õppinudki või? Mu vastus oli, et ilmselt õpin päev enne eksamit. See ei ole võimalik, ütles ta. See ei ole võimalik.. praeguseni on, tuleb välja.

No muidugi, minule on peaaegu kõik õpetajad lubanud teha spetsiaalsed eksamid. Mis on niiii tore.Keemias ja füüsikas näiteks ainult ülesanded ja teooria osa nullilähedane. Geograafia õpetaja ütles lihtsalt, et teeb kerge eksami ja nii edasi. No eks see olekski võimatu teha samasi eksameid mis teised. Proovin teha kõik eksamid peale arutamistunni eksami.

Kuidas see aeg välja näeb siis. Niimodi, et sa tuled koju, õpid terve päeva, hommikul eksam, tuled koju õpid terve päev, hommikul eksam. Ja nii kaks nädalat. Minul ja Marianal ei olnud eriti õrnaimu, kuidas õpitakse tõsiselt eksamiks.

Mu vahetusema arvab, ka et, õppima peab. Võibolla natuke liiga palju. Ta lihtsalt loodab, et ma ei pea aastat kordama. Eile tulin reedel koju ja küsis siis, et hakkad õppima või? Ma vaatasin lolli näoga otsa, mõtlesin, et oota mis asja, täna on reede juu. Hea nali! Aga tegelt see ei olnud nali..

Teisipäeva lõunal  hakkas see siis pihta, õppimine keemia eksamiks. Kolmapäeva hommikul viskas õpetaja minule spetsiaalse eksami ette. Esimene küsimus, kurja ei oska. Ei, kokkuvõttes vastasin midagi igale poole, lahendasin kõik ülesanded. Aga muidugi, nagu teadustes on, ei või kunagi teada, kas see nüüd õige on.

Ma olen ikka naljakalt aeglane eksamite tegija. Teised lõpetavad oma täismahus eksameid. Kui ma pusin oma natuke väiksema mahuga eksamit veel kolmveerand tundi. Muidugi ma vahepeal tõstan pea üles ja trehvan niisama klassi üle. Teen paar pearingi ja lülitan aju taas eksami aine peale.

Jõudsin koju jaaa inglise keel. Ma tegelt täitsa kartsin inglise keelt. See peaks olema mul täitsa hea, kuna olen vahetusõpilane ja suhtlen 80% ajast inglise keeles, aga mingi asja pärast läheb see halvemaks. No ja suudsin kirjutada klassi halvima essee. 0/15 punkti grammatika eest on lihtsalt eepiline. Eksam toimus sööklas. Õpetaja seletas kõigile hollandi keeles eksamit ja ütleb siis üle saali, Kristo, ma kohe tulen sinu juurde. Eriline värk. Mõnus tunne vahepeal. Sai ka see tehtud.

Kolmas eksam- füüsika. Kui inglise keele ja keemia puhul oli arusaadav, mida ma õppida võiks, materjali oli palju ja nii edasi, siis füüsika puhul oli natuke teist moodi. Kordasin üle valemid ja vaatasin materjali korra läbi ja kõik. Eksam läks korralikult, kindlasti mitte perfektne, aga korralikult. Leiutasin uue valemi (vastus tuli natukenegi loogiline) ja teooria küsimusele vastasin lihtsalt umbes.

Eile oli jõuluvana päev siin. Mitte kingituste päev. Lihtsalt jõuluvana päev. Lapsed saavad lihtsalt magusat. Traditsioonilised on jõuluvana kujuga šokolaadi kujukesed.

Sai ükskord õhtusöögilauas ässa pandud. PISA testi tulemuste põhjal muidugi. Ütlesin siis, et Eesti sai 11. koha ja Euroopas täitsa esirinnas. Uhke tunne.. uhke tunne.

 

Pakki ootamas,

Kristo

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: