YFU laager ja muud.

Juba eelviimasel nädalavahetusel käisin kuskil Brüsseli lähedal metsas laagris, nimega Follow up weekend, ehk laager kestis nädalavahetus, mis oli natuke liiga vähe. Muidugi metsaks ei saa seda nimetada, aga Belglase jaoks on see mets mis mets.

Milleks siis laager? Noh, selleks hetkeks olin Belgias elanud 3 kuud. Tavaliselt hetk, kus paljud vahetusõpilased on, masenduses. Elu on lihtsalt jama. Nuttutuju ja värki koguaeg peal. Mul päris nii nüüd ei olnud. No ja selles laagris siis räägiti elust üldiselt, arutati midagi, söödi, arutati jne. Mõnele oli seda tõesti vaja, nägu nägin. Tuli välja et peaaegu 10 vahetusõpilast on vahetanud pere.

Igatahes, ärgata tuli vara, varem kui koolipäevadel, mis oli masendav. Aga see hetk kui sa saad rongis kokku teiste vahetusõpilastega, vahepeatuses veel teiste vahetusõpilastega ja lõpp peatuses kohtad jälle “uusi” vahetusõpilasi. Rõõmus tuju ajas une eemale.

Mis me siis tegime? mm. Esiteks, hollandi keele test.  väga hull ei olnudki, aga mu keeleoskus annab ikkagist soovida küll. “Hea töö” oli hinne. Siis sõime. Toitu sai, piisavalt.

Lõik Belgia toidust: Asi, millest ma pole Belgia köögist rääkinud on soolase ja magusa kooslus. Imelik, eks? Nende, tegelikult ka nüüd minu, kuna mul on Belgia ID-kaart, jaoks on täiesti normaalne, et kastmeks on…õunamoos. Teine variant on kirsikompott. Õhtusöögiks ongi kartulid, pikkpoiss ja kirsikompott. Ja maitse, täitsa mõnus. Harjunud värk juba.

Siis oli üks harjutus, mis tegelt tähendas 16 harjutust. Pidime need kõik ära tegema 2 tunni jooksul. Millega me saime hakkama. Mina näiteks, kirjutasin YFU teemal kahekümne reaalise luuletuse. See oli selline normaalne asi mida teha. 10 Minutit puuga sõprust luua ja niisama vestelda, see ei ole.. normaalne.

Ja siis mitu mitu eripalgelist arutlemis töötuba. Kus räägiti kõikvõimalikust, mis vahetusõpilase elus sündida võib. Samal ajal toimus Walloonia vahetusõpilastele juba lõpetamis nädalavahetus. Nüüdseks on nad juba kodus. Aga millest siis räägiti? Mm.. koolist, perest ja Belgiast üldiselt.

Õhtul oli stiilipidu. Stiiliks marginaal- põhimõteliselt lihtsalt ürita ennast riietada nii lollilt ja valesti kui saab. Ma panin särgi, lipsu ja dressipüksid. Sellest rohkem vale ei saa olla.. teised ei nõustunud. Enne pidu oli väike viktoriin. Üritasime me võistkonnaga, nimega: “Be cool, like a swimming pool“, võita. Ei tulnud välja. Üritasime siis kaotada, ei tulnud see kah välja. Ja siis oli piduuu.

Laagrisse pidi kaasa võtma ühe objekti, mis iseloomustab su vahetusaastat kõige rohkem. Ma võtsin kaasa oma õe ning sama vastupidi. Plaan B oli ka olemas. Kalkulaator, mu teine õde.

Kokkuvõtte kogunädalavahetusest. Perega on vedanud. Suuuuuresti. Kuuldes mida teised läbi elavad.. oeh. Ühes asjas olen nüüd kindel. Ma olen ainuke idioot, kel on 7 matemaatikat nädalas. Kõikidel teistel on 2 või 3 matemaatikat nädalas. Mõni ei kodutöidki.

Oeh eelmine nädal. Täiesti motivatsioonitu. Tuled laagrist, toredate vahetusõpilaste juurest ja hüppad järgmisel päeval kooli, rutiini juurde. Lihtsalt tunned, et pekk, miks ma teen seda? Miks ma õpin praegu kell üksteist öösel bioloogiat? MIKS? Eelmine kolmapäev sadas lund, tegi tuju natuke paremaks.

Laupäev oli plaan minna Raga jazzkontserdile. Aga vot ei saanud. Kõik kohad olid täis. Noortel ei lasta kultuuri nautida. Pintsak sai asjata selga tõmmatud. Igatahes läksime siis lihtsalt raekoja platsile. Valisime mingi lambi baari, normaalse deep house playlistiga, limpsisime jooki ja üritasime eesti keelt rääkida.

Pühapäev. Hommikul läksin tuletõrje orkestriproovi, kus seekord ka mängisin.  8. detsembril esinemine juba. Pärastlõunal läksin vahetusisa ema juurde, kus kohtustin siis ta vennaga, matemaatika proffessoriga. Natuke selgemaks sai, aga nägu arvata oli, oli ülikooli õppejõule aeglasema tempoga selgitada väga raske. Njaa, miskipärast õppisin paar päeva kella kaheteistkümneni. Kõige hullem on see, et see oli inglise keel.

Käisime õega koolidirektoriga rääkimas eksamitest. Proovin kõike eksameid teha peale arutamistunni. Tore asi on see, et kõik õpetajad teevad mulle eraldi eksami. Natuke kergema. Näiteks füüsikas tulevad mul ainult ülesanded.

Üks päev ärkasin üles ja kuidagi moodi hüppas tavaliste, “oh issand, kooli” mõtete vahele üks väga tore mõte. Mõte miks ma võiks õppida. Mõte, mis annab motivatsiooni.

1461119_10200140016862033_912283190_nPidu

Kristo

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: