Nädalavahetus, matemaatika, eksamid ja elu üldiselt.

Eelmine reede, nädala eest, tulid meile külla teised vahetusõpilased. Sama seltskond mis Bruggeski. Ehk järsku oli mu vahetusvanematel kodus 6 vahetusõpilast, keda toita. Sest noh, eks see vahetusõpilase mõiste ongi selline, et ta tuleb, ta sööb, ta läheb.

Mida ma tegime? Kui ma nüüd järgi mõtlen, mitte midagi, võike kokkuvõtte ikkagist. Kõik tulid reedel pärast kooli ning saime kokku ühes rongijaama kõrval olevas baaris, kus enne kojuminekut natuke trallisime. Siis tuli vahetusema järgi ja viis meid koju, kus siis sõime õhtust, spagetteeeee. No me siis istusime, vestlesime, vaikisime, vestlesime, vaikisime. See tegevus jätkus lõpuks Harry Potteri esimese osa saatel, kuni kõik järsku kuhugi magama ära vajusid.

Lõik minu õest: Ta on friik. Mitte tavaline friik, vaid Harry Potteri friik. Ma nüüd väga ei teagi, mitu (kümmend) korda ta raamatud on läbi lugenud. Mitu (kümmend) korda ta on kõik filmid läbi vaatanud. Siis kui oleme vaatanud Harry Potterit, olen aru saanud, et tal on süžee peaaegu peas. Ta nuttis, kui kinos viimane osa algas, ta nuttis kui kui see lõppes, ta nuttis kui ta ei saanud kirja, et ta on võlur. Jep, minu õde.

Ega meil oligi teisel päeval plaanis teha Harry Potteri maraton, ehk vaadata kõik 8 filmi järjest läbi. Lõunaks saime esimese filmi lõpuks läbi vaadatud. Vahepeal läks ära Thibault, kes siiski tuli veel tunniks tagasi, kuna unustas maha rahakoti. Samal ajal hakkasime vaatama teist osa. Siis läks ära Julie, kes siiski tuli kah tagasi, kuna unustas samuti kuidagi moodi rahakoti maha. Mingi hetk sai teine osa vaadatud. Teisel päeval jäid veel ööseks Lisa ja Vessi. Mariana tahtis õhtul vaadata Miss Universe’i. Eks me siis pidime vaatama. No ja siis õhtul veel kolmas osa Harry Potterit ja siis sai vist magama mindud.

Järgmisel päeval jõudsime vaadata ainult pool neljandast osast, ehk lõpudelõpuks meie maraton välja  eriti ei tulnud. 3,5 filmi/8st. Nii tore oli ikka kuidas teised kiitsid meie kodu ja vahetusvanemaid. Maja pidanud olema lihtsalt nii super ja samad sõnad ka vahetusvanemate kohta. Ehk mis ütles Lisa mu vahetusemale: “Suured suured tänud, et me võisime tulla ja te olete nii tore ja heatahtlik, ma mõtlen, et noh, te tõite mulle süüa ja värki, minu vahetusema ei tooks mulle kunagi lihtsalt süüa.” Vahetusõpilastega on selline jama jah, et kaalus juurdevõtmine ei ole mitte võimalus vaid fakt. Tõsilugu…

Kui olime viimased külalised ära saatnud, mõtlesime Marianaga, et no mis siis ikka. Vaatame viienda osa kah juba ära. Ma hakkasin muideks lugema ka Harry Potterit. Hollandi keeles muidugi. Mitte kannigi aru ei saa, aga, aga miks mitte? Ühe lehekülje olen läbi lugenud. Dumbledore on tõlgitud Perkamentuseks. Hehe.

Esmaspäeval oli lihtsalt vaba päev koolist, kuna sel päeval lõppes esimene maailmasõda ja miks mitte teha sellepärast rahvuspüha. Vedelesin.

Üks päev mõtlesin, et ütlen vahetusemale midagi muud vastuseks küsimusele, kuidas läks koolipäev. Ütlesin, matemaatika on lihtsalt nii raske. Sündmuste areng viis sinnani, et vahetusisa räägib oma vennaga, kes on Leuveni, madalmaade vanimas ja ühes parimas ülikoolis, professor, kes üritab mulle paari nädalapärast enne eksameid midagi seletada. Ma nüüd väga ei teagi, kas see on tore või hea asi.

Eksamid. Oeh. Eksamid on asjad, mis on siin igas aines iga poole aasta tagant. Miks? Pole õrn aimugi. Hakkavad neljandast detsembrist. Õnneks, kuna ma olen vahetusõpilane, siis paar eksamit ma tegema ei pea, nagu näiteks hollandi keel. Aga 7 matemaatika tunni pärast on mul 2 matemaatika eksamit.

Matemaatika. Minu üks mõte sellest: Üldiselt matemaatika peaks arendama ajurakke, minul toimub aga, ma tunnen, vastupidine protsess. Need surevad. Ma siis mõtlesin, et lasen neil veel enesetappu teha ja lähen matemaatika olümpiaadile, kuna kõik klassis lähevad. Vaatab, mis pulli saab. Naljakas.

Eksamite pärast räägin ka tavalistest töödest. Kui tead, et töö tuleb, astud klassi, eraldi laua taha ja hakkad KOHE pihta. Tahad korrata? Aga vot ei saa. Keegi ei spikerda, keegi ei räägi. No muidugi olen ma matemaatika-teaduste suunas, mis võib teha erandi.

See moment, kui pärast jalgpalli mängimist, kõik küsivad sult, hei, sa mängisid Eestis jalgpalli vä? Ma ütlen vastuseks, eem, ma tegelt ei teinud üldse sporti. Mõnus tunne, mõnus tunne.

Aga homme lähen YFU laagrisse, mida kutsutakse nutmislaagriks, kuna hetkel peaks olema siis vahetusaasta kõige masendandavam osa, kus sa oled lihtsalt megasuures depressioonis. Väga tõsi see minu kohta ei ole, aga natuke masendus on koguaeg sees. Väga natuke.

Lõpulõik hollandi keelest. Sain aru, mis on hollandi keele kõige raskem/ebaloogilisem osa. Sõnadejärjekord lauses. See ei mõikka senssi, üldse kohe mitte. Paar näidet. Eesti keeles ütled, mul EI ole seda. Hollandi keeles ütled, Mul ole seda mitte. Eesti keeles ütled: Ma lähen rongijaama. Hollandi keeles ütled, ma rongijaama lähen.

Panen paar pilti nädalavahetusest, mis Lisa tegi:

999619_773506762674708_436142588_n Kõik enne õgimist.

1471345_773507139341337_1600020705_nMoment, kus prantsuse tüdruk suudab peaaegu teha inglise aktsenti.

 

SAIN OMA SAXI TAGASI!!!!

Kristo

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: