Vaheaja teine pool, kooli algus.

Võtan lõpuks ennast kokku ja üritan midagi kirjutada. Vaheaja teine pool oli palju rahulikum, kui oli esimene. Njahh.

Eelmine neljapäeval, vara hommikul, kell 10 (vaheajal on see vara), läksime peaaegu naabritega/vahetusvanemate sõpradega Tongereni. Belgia vanim linn. Tongeren, linn Belgia teises otsas, tähendas paaritunnist autosõitu. Terve tee muidugi 4-rajalisel, vahepeal ajaviiteks 8-rajalisel teel. Belgia taristu on küll, lihtsalt, imeline.

Käisime etruskide muuseumis. Muuseum oli uhke küll. Paar aastat tagasi valitud Euroopa parimaks ja värki. Euroopa huvitavaim muuseum see nüüd kindlasti ei olnud. Oli lihtsalt natuke huvitav. Kõik. Väljepanek muidugi suur ja vinge, aga kui sa näed peaaegu samat vaasi 13-korda järjest, kipub silm natuke kinni vajuma.

Ja siis väike jalutuskäik linna tänavatel. Linna katedraal oli suht uhke küll. Õhtul tulid siis need sõbrad külla õhtust sööma. Mariana kodus ei olnud, olin ainuke, teistsugune. Igatahes, söödi ära ja räägiti juttu. Ma siis pikka aega arutlesin enda peas, et kas ma võin lihtsalt minema kõndida või mitte, kuna Belgias tõustakse tavaliselt söögilauatagant püsti koos. Peale paarikümne minutist ootamist jalutasin siis minema.

Eelmine laupäev käisin šoppamas vahetusema ja ta tütre ja pojaga. Esimest nägin esimest korda. Mõlemad käivad ülikoolis. Esimene õpib arstiks, teine advokaadiks. No ega need Belglased eriti ei vali. Nad võtavad, mis neile meeldib. Ja vot nii ongi. Pärast siis läksime pitsat sööma. Ewout (poeg) küsis esimese küsimusena: “Noh, õlu meeldib või?”. Selline trikkiga küsimus. Aga.. aga, lõpuks küsis keegi midagi teistsugust. Täiesti võimatu küsimus on: “Kas sulle meeldib Belgia?”

Ja siis hakkas kool. Ja kuidas veel. Arvasin et lähme klassiga Brüsselisse. Aga vot ei läinud. Neljapäeval läheme tuli välja. Noh, läksin siis koju asju tooma. VIGA. Kodust võtsin asjad, kehalise koti riputasin lenksu külge. VIGA. See kott suutis siis ennast kodarate vahele niimodi pressida, et esiratas jäi seisma ja ma lendasin (jah, lendasin) üle ratta käed ees vastu maad. Naabrite naabrid nägid pealt, tulid ja küsisid kohe, kõik hästi? Kõik hoolivad. See on nii tore. Noh, ma mõtlesin, okei, enam nii ei juhtu. Sõidame edasi. VIGA. Juhtus küll. Natuke suurem lend tuli kah. Ise muidugi jäin terveks, paar kriimustust. üks muhk. Vahetusisa lemmikrattaga, eepilise retro-maanteerattaga nii ei läinud. Lenks puru, esiratas kõverasti, keeldub edasi liikumast. Nojah siis. Siis hakkas vihma sajama [järjekordne järjest sadamine käib hetkel. 4 päeva järjest sadanud. Noja vihmane ilm on siin kuidagi eriti masendav ja kuna seda on nii tihti, on elu masendav (ei ole tegelt)] Õnneks vahetusvanemad ütlesid, nägu ikka, ära muretse, kõik on hästi. Ratas läks järgmisel päeval parandusse.

Kolmapäev tuli hea uudis, ratas on terve. Jehuu. Koolis oli tuletõrje õppus. Ja muidugi, no muidugi, väljas sajas vihma. Mõtlesin siis, et need on nii mõtetud asjad, need õppused. Kui nad tahaksid tõelist õppust, nad peaksid sõnaotseses mõttes panema kooli põlema. Natuke pinget oleks siis vähemalt.

Ja täna, neljapäeval käisime kooliga Brüsselis, Brüsseli kõrgkoolis workshoppides. Esimeses räägiti Belgia ülikoolisüsteemist, valikutest ja nii edasi ja kokkuvõtte oli nagu ikka, tee seda, mis sulle meeldib teha. Ma võitlesin väsimusega, sest natuke igav on kui 80 % sõnadest aru ei saa. Siis sõidsime metrooga teise workshoppi. Metroo, ooo. Teine workshop oli eraldi gruppides, ma tegin polümeere. Algul räägiti teooriast ja siis eksperiment ülikoolilaboris. Ega ma lõpude lõpuks eriti aru ei saanudki, mis me seal tegime. Mingi geeli me lõpuks valmis saime klassivennaga.

Paar pilti Tongerenist:

Väljast.

Ja seest.

Kohustuslik orelipilt.

Tänaveke.

Mingi suvaline 13. sajandi kirik.

 

Kristo