Vaheaeg alaku!

Kahe nädala jagu juhtumisi.

Juba nädala eest sain kätte oma esimese tunnistuse. Ma olen..rahul. Kui teistel pandi ka negatiivsed hinded sisse, siis minul oli keemia/füüsika/matemaatika hinne kriips. Hinded: Ajalugu 6, geograafia 7,4, kehaline kasvatus 7,8, prantsuse keel 7,5, inglise keel 7 ja bioloogia 6. Iga õpetaja kirjutas siis ka hinde taha mingi teksti. Kõige parem oli ajaloo õpetaja oma, kes oli kasutanud imelist Google translate’i. Sõnum oli: “Hoidke töö, Kristo.” Okei, eks ma üritan.

Eelmine  reede oli mul selline huvitav koolipäev. Mul oli 8 tundi ja nendest neli oli matemaatika. 2 tavalist tundi, kus on klass ja õpetaja, 1 lisatund koos õpetajaga ja teine lisatund koos klassivennaga. Kuna koolipäevad lähevad lihtsalt nii kiiresti (terve elu tegelt, omaigaad, nüüd juba üle kahe kuu olnud Belglane, hirmus hirmus) siis vuhisesid ka need 4 matemaatikat lihtalt silmapilgutusega. Noh, päeva lõpuks sain siis lõpuks aru.. ühest teemast neljast.

Tänavatantsus rääkisin siis teise meessoost isikuga. Kui ta sai teada, et ma käin Atheneum’is, tuli kohe küsimus:”Sa seda hirmsat teaduste vanat daami tead või?” Tean küll, väga tore õpetaja on.. minuga.

Eelmine laupäev käisin orkestriproovis! Lehes oli kuulutus, et hei, tulge mängima. Ma tulin, ilma pillita, mis on katki. Paranduses juba üle kahe nädala ja kahe nädala pärast saan ka ilmselt kätte. Igatahes, orkestri nimi on kuninglik Dendermonde tuletõrjeorkester. Kuningliku pole muidugi jällegist midagi selles. Neile meeldib vist lihtsalt toppida seda igale poole, näevad tähtsamad välja äkki. Üks noorem naine tuli siis vaheajal rääkima minuga. Vestlus hakkas nii:

“Tere, oota, kust sa pärit oled”

“Eestist,” oli minu vastus

“ooo, see on ilus riik,” ütles ta selle peale

Ma olin siis ka järsku huvitatud ja küsisin: “Kas sa oled käinud Eestis”

Vastus oli muidugi: “Ei” … …. ……. .. … oeh.

Vahva, et orkestri leidsin igatahes.

See nädal oli siis suur geomeetria töö. Enne tööd oli mul peas ainult üks mõtte: appi. Töö ajal: appi, pärast tööd: appi. Tulemus oli tegelikult päris hea. 17/46. Kõlab halvasti, ma tean. Tegelikult super tulemus. Etem kui mõnel klassivennal. Ei tea kuidas.

Teadsin juba kooli algusest saati, et sel reedel on tulemus koolimaraton. 8 kilomeetrit lõbu. Kolmapäeval, 2 päeva enne maratoni, läksin siis esimest korda jooksma niisamma, trenni mõttes. Võibolla oli natuke hilja..aga nagu Bieber ütles, ära kunagi ütle ei.

Neljapäeval ütlesin esimest korda füüsikas/keemias vastuse. Õpetaja kohe naeratas vastu. Rahuolu oli meeli ülendav. Füüsikas läbisin ka esimese töö.

Ning see reede siis oli kardetud maraton. Ma jäin ellu. Täitsin kõik oma eesmärgid, ehk 1. mitte jääda viimaseks (selle täidsin tegelt päris korralikult) ja 2. jooksta terve tee.  Lõpukiirendus läks metsa natuke.. mõtlesin et 400 meetrit lõpuni, kilomeeter oli tegelt. 45.16 ajaks.. jama, aga võib rahul olla, kui korraliku trenni pole vast juba 4 aastat teinud. Tore üritus tegelt.. kõik 3-6 klassi, meie mõttes 9-12 klassi õpilased jooksid.

 

Kristo

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: