Antwerp.

Laupäev käisin Antwerpenis. Linn, kus on Euroopa teine suurim sadam. Maailmas teine linn linnas elavate rahvuste arvu poolest ning kõige lõpuks, maailma teemandi pealinn.

Sõidsin rongiga, esimest korda ümberistumisega, kohale. Sain hakkama. Astusin siis Antwerpis rongist välja ning avastasin ennast olemas kõige vägevamas rongijaamas üldse. Kõndisin siis põhiruumi ja silme ette tuli automaatselt see.

 

Ootasin ära teised YFUkad, kokku oli meid seekord vast 10. Miks me tegelt kokku saime, oli sellepärast, et tüdrukul Prantsusmaalt oli sünnipäev. Ma siis tegin väikse armsa kingi, kuna arvasin et kõik kingivad midagi. Ma olin ainuke.. Igatahes, Kalevi šokolaad (mesikäpp) toitis ära, ehk see pidanud olema väga hea, mis on naljakas, kuna ma olin lugenud, et välismaalastele ei meeldi eriti meie mõnus šokš, aga näed sa vot, kõigile meeldib. Vahetusema on näiteks Kalevi komme mitu korda kiitnud.

Ja siis me lihtsalt läksime ja olime. Kõndisime ja rääkisime. Istusime ja pikutasime. Jõime ja sõime. Avastasime Antwerpi, mis oli, väga.. äge. Vahele väike inside joke: Athene’i kahjuks ei näinud :(((. Nii kurb. Sõime friikaid, mis on vist saamas traditsiooniks meie väikestel kokkusaamistel. Nautisime õlut, mis juba on traditsioon. Vahvlita ei saanud ka muidugi. Kõnnitud sai ka ühel Euroopa parimas šopingutänaval: Meir, kus kõndides hüppasid tantsides meie juurde noormehed ja ütlesid, et heiiii, võtke kah kõrvaklapid, pange pähe ja lihtsalt tantsige ja te märkate, et tuju läheb otsekoheselt paremaks. Mis oli tõsi! See oli lihtsalt nii naljakas. Kõigil meil olid kõrvaklapid peas (muidugi tuli sealt muusika) ja tantsisime ja hüppasime keset tänavat. Kõik nägi välja täiesti okei, seniks kuni sul olid kõrvaklapid peas. Kui sa need ära võtsid, olid naerukad kerged tulema, sest siis me lihtsalt tõmblesime nagu lollid vaikuses. Euroopa ühesse vanimasse ja parimasse loomaaeda aga seekord ei jõudnud.

Kõndisime siis parki ja tee peal sain aru multikultuursest Antwerpist. Poole tee peal kõndisime läbi vist väiksest India osast ning pargis nägi ülikondadega jalgpalli mängivaid juute. Pargis olime hippied ja istusime murule maha ja pikutasime. No hippie olemine on ka traditsioon juba meil, kuna noh, rongijaama ees lihtsalt maha istumine kümnekeisti on juu kah täiesti normaalne.

No ja siis tulimegi koju, mõni ööseks Bulgaariast tüdruku juurde, mõni enda koju. Ma tulin koju, kuna arvasin, et ma vajan 11 tundi und üks kord nädalas. Oeh, kuidas ma olin närvis tagasi tulemisega. Valida oli 2 võimalust kuidas koju tulla, kas läbi Mecheleni või läbi Lokereni (kust ma tulin). Kuna Mechelenis on 2 peatust ja mul polnud õrnaimugi, missugune on nüüd see õige ning pimedas oli täiesti võimalik ka see, et ma oleks lihtsalt lõpetanud üldse Brüsseli rongijaamas, otsustasin valida Lokereni, aga ma polnud vapsjee kindel, kas sealt kell kümme õhtul tuleb veel mõni rong või mitte. Ja tuli! Viimane. Vedas seekord.

Nüüd ma siin siis olen, nohuga ja väikse köhaga ning mõtlen mis pulli homme loogika kontrolltööga saab. Oo, Eesti, teil oli öökülm juba jah? Vahetusema ütles järjekordselt, et tead Kristo, sul oli jälle kõige korras olevam ruum. Kadum ptss!

SAM_3507

SAM_3509 Äge rongijaam on äge rongijaam.

1378049_10202000749681415_1241137405_nNeed tantsusammud.

1380724_4779148175489_143141544_nVessiga (tüdruk Bulgaariast)

1069392_10202000760321681_851327212_n

 

 

Kristo

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: